Artriit on meditsiiniline termin, mis viitab ühe või mitme liigese põletikule. Selle haiguse diagnoosimisel mängib olulist rolli arsti kabinetis kulgev protsess.
Artriidi sümptomid
Artriidi sümptomeid on üsna mitmeid, kuid neist kõige tüüpilisemad on liigesevalu ja paistetus. Lisaks võivad esineda jäikus, punetus ja soojustunne liigesepiirkonnas. Mõned artriidi vormid, nagu reumatoidartriit, võivad mõjutada ka muid kehaosi, sealhulgas silmi, kopsusid, südant ja nahka.
Artriidi diagnoosi seadmine
Arsti sooritatud läbivaatus ja patsiendi haiguslugu on artriidi diagnoosimise aluseks. Läbivaatuse käigus uurib arst patsiendi liigeseid, et tuvastada valu, paistetust, punetust või liigesejäikust.
Arst võib tellida mitmeid teste, sealhulgas vere- ja uriinianalüüse ning röntgenülesvõtteid või muid pildistamisprotseduure, et saada täpsem ülevaade patsiendi olukorrast ning välistada muid võimalikke haigusseisundeid.
Kuidas spetsialist tuvastab haiguse on oluline liigesepõletiku äratundmise osa.
Täiendavad diagnoosimismeetodid
Mõningatel juhtudel võib arst suunata patsiendi lisaanalüüsidele või -uurimustele, nagu liigesepunktsioon, kompuutertomograafia (KT), magnetresonantstomograafia (MRI) või ultraheliuuring.
Samuti võib osutuda tarvilikuks liigesekoelise biopsia tegemine. See protseduur võimaldab uurida liigese sisekudet mikroskoobi all, et saada edasist infot põletiku või muu patoloogia kohta.
Raviplaani koostamine
Artriidi diagnoosimisel on oluline kindlaks teha haiguse tüüp ja raskusaste, et arst saaks koostada sobiva raviplaani. Ravi eesmärk on peamiselt leevendada valulikkust ja teisi sümptomeid, aeglustada haiguse progresseerumist ning parandada patsiendi elukvaliteeti.
Järeldus
Arsti visiit on esimene samm artriidi diagnoosimisel. Kuigi artriit võib olla vahel keeruline ära tunda, aitavad sümptomid nagu liigesevalu, paistetus ja jäikus arstil kindlaks teha, kas on tegemist artriidiga või võib-olla mõne muu liigeseprobleemiga.
Viited:
1. The Arthritis Foundation
2. Mayo Clinic
3. American College of Rheumatology
